Mis on vaimne tervis?
Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui: “heaoluseisundit, kus inimene realiseerib oma võimeid, saab hakkama igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks”.
Lapse seisukohalt tähendab see seda, et laps suudab areneda ja rakendada oma võimeid koolitöös ja suheldes oma eakaaslaste või täiskasvanutega. Vaimse tervise üks osa on emotsionaalne tervis - võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega (rõõm, kurbus, viha, üllatus jt).
Inimese vaimset seisundit määravad mitmed faktorid:
a) bioloogilised (nt geneetilised, soolised),
b) individuaalsed (nt isiklikud kogemused),
c) perekondlikud ja ühiskondlikud (nt ühiskondlik toetus) ning
d) majanduslikud ja keskkonnategurid (nt ühiskondlik seisund ja elutingimused).
Positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla.
Positiivse vaimse tervisega inimene:
• Tunneb end hästi ja rahulolevana
• On enesekindel ja positiivse enesehinnanguga
• Suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda
• Suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega
• Kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning
sündmusterikas
• Tunneb, et elus valitseb tasakaal
• Hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast
• Hoolib teistest inimestest
Negatiivne vaimne tervis on seotud psüühikahäirete, sümptomite ja probleemidega.
Psüühikahäireks on näiteks depressioon (ehk haiguslik meeleolu alanemine koos sellega kaasnevate kindlate lisatunnustega); ärevushäired; meeleoluhäired; sõltuvushäired(tekkinud alkoholist või narkootikumidest); õpitud abituse sündroom jne.
Lapse seisukohalt tähendab see seda, et laps suudab areneda ja rakendada oma võimeid koolitöös ja suheldes oma eakaaslaste või täiskasvanutega. Vaimse tervise üks osa on emotsionaalne tervis - võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega (rõõm, kurbus, viha, üllatus jt).
Inimese vaimset seisundit määravad mitmed faktorid:
a) bioloogilised (nt geneetilised, soolised),
b) individuaalsed (nt isiklikud kogemused),
c) perekondlikud ja ühiskondlikud (nt ühiskondlik toetus) ning
d) majanduslikud ja keskkonnategurid (nt ühiskondlik seisund ja elutingimused).
Positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla.
Positiivse vaimse tervisega inimene:
• Tunneb end hästi ja rahulolevana
• On enesekindel ja positiivse enesehinnanguga
• Suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda
• Suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega
• Kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning
sündmusterikas
• Tunneb, et elus valitseb tasakaal
• Hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast
• Hoolib teistest inimestest
Negatiivne vaimne tervis on seotud psüühikahäirete, sümptomite ja probleemidega.
Psüühikahäireks on näiteks depressioon (ehk haiguslik meeleolu alanemine koos sellega kaasnevate kindlate lisatunnustega); ärevushäired; meeleoluhäired; sõltuvushäired(tekkinud alkoholist või narkootikumidest); õpitud abituse sündroom jne.
Vaimse tervise mõõtmine
Vaimset tervist saab mõõta peamiselt inimese enda hinnangute kaudu e. hinnanguliselt- seda nimetatakse subjektiivseks tervisenäitajaks.
Vaimse tervise probleemide teke sõltub:
Vaimse tervise probleemide teke sõltub:
- pärilikest eeldustest ja/või põhjustest,
- ema tervisest raseduse ajal,
- kaasnevatest kehalistest haigustest,
- keskkonnatingimustest ning
- elu jooksul omandatud kogemustest.
- lapsepõlve negatiivsed sündmused, armastuse puudumine, vanematest eraldamine
- ülehooldamine või hooldamatus;
- teistest erinev perekondlik olukord (elamine vanavanemate või sugulaste juures, lastekodus vm);
- olematu või liiga sage kontroll ja järelevalve;
- halvad suhted perekonnas ja sagedased stress-situatsioonid kodus;
- puudulik toetus perekonnalt, ema või isa puudumine;
- füüsiline või vaimne eripära, mis tingib erivajadused igapäevaste toimingute ja/või õppimise osas;
- kiusamine ja tõrjutus kodus, koolis või väljaspool kooli.
Kuidas parandada vaimset tervist?
Positiivse vaimse tervise seisukohalt on olulised teatud isiku omadused nagu positiivne enesetaju, identiteet, enesehinnang ja ning kohanemisvõime.
POSITIIVNE ENESETAJU e. millisena ma ennast näen ja kas olen sellega rahul.
Positiivne enesetaju areneb läbi töö enesega. Positiivset enesetaju tugevdatakse läbi toetava keskkonna ja suhete.
Oluline on:
• Edukuse hindamine läbi enesearengu (võrdluses endaga, mitte võrdluses teistega)
• Positiivsed harjumused: enesega nõu pidamine, teistega suhtlemine
• Edu puhul enese tunnustamine, eriti olukordades, kus saadakse üle raskustest
POSITIIVNE IDENTITEET
Positiivne identiteet sisaldab erinevaid omadusi: sugu, füüsilised omadused (kehakuju või -suurus), kultuuritaust, pere olukord, usulised tõekspidamised, poliitilised vaated, sõprus, intellekt, võimed, kogukondlik kuuluvus, geograafiline asukoht. Positiivset identiteeti saab tugevdada läbi positiivsete inimsuhete ja sõpruse, läbi rahulolu iseendaga (nii füüsilise kui vaimse “minaga“), sisekõne ning arutlemisega oluliste eluvaldkondade üle (seksuaalsus, mitmekesisuse mõistmine ja tunnustamine).
ENESEHINNANG
Enesehinnang räägib inimese toimetulekuoskuste kohta küllalt palju. Madalal enesehinnangul on negatiivne mõju meie üldisele terviseseisundile, suhetele, kui ka edukusele koolis. Kõrge enesehinnanguga inimesed on enesekindlad, valmis oma vigadest õppima, väljendavad selgelt oma vajadusi, seisavad silmitsi oma hirmudega ning püüavad neid ületada.
Pea meeles, et niikaua kuni sa iseendale ei meeldi, jäädki sa arvama, et „sa ei suuda ega saa…“.
Kõrgema enesehinnangu „ehitamiseks“:
aktsepteeri end oma võimaluste piirides. Keskendu sellele, mis sulle enda juures meeldib ning tunnusta end selle eest. Enesekindlus ja enese aktsepteerimine on võtmetegurid positiivse enesehinnangu suunas, end aktsepteerides tunned sa end paremini. Kui sa tunned end paremini, suudad sa rohkem teha; mida rohkem sa teed, seda rohkem sa saavutad; mida rohkem sa saavutad, seda enesekindlamaks muutud; mida enesekindlam sa oled, seda suurem on su eneseusk; mida suurem on su eneseusk, seda enesekindlam ja ennast austavam sa oled – ja seda kõrgem on su enesehinnang.
RESILENTSUS ehk TÕHUSUS & PAINDLIKKUS
Resilentsus on võime toime tulla raskuste ja probleemidega. See aitab meil kiiremini toibuda mitmesugustest stressoritest – ebaõnnestumisest koolis, haigusest, õnnetusest, kalli inimese kaotusest. Vähese resilentsuse korral tekivad kiiresti süütunded ja võetakse kasutusele ebatervislikud toimetulekumehhanismid (näiteks mõnuainete tarvitamine). Viha, lein ja valu on elu lahutamatud osad, kuid inimene peaks suutma jätkata oma igapäevaseid kohustusi ning säilitama optimistliku meele. Resilentsusel on 2 olulist faktorit: võime ja oskus tasakaalustada emotsioone ja sotsiaalne toetus.
KUIDAS ARENDADA RESILENTSUST
1. Hoia suhteid. Head suhted pere ja sõpradega on olulised. Oska küsida ja võtta vastu abi.
2. Suhtu kriisidesse kui paratamatusse. Elus tuleb stressirohkeid sündmusi ikka ette – stressi kogeb igaüks. Stressist läbiminek parandab stressitaluvust tulevikus. Hoia pilk tulevikus, ära keskendu sellele, kui raske või keeruline hetkel on.
3. Suhtu muutustesse kui elu loomulikku ossa. Mõned sündmused võivad muuta osade eesmärkide saavutamise võimatuks. Nende muutuste aktsepteerimine võimaldab keskenduda sellele, mida saab muuta.
4. Liigu oma eesmärkide suunas. Sea endale realistlikud eesmärgid. Selle asemel, et keskenduda ülesannetele mille positiivne tulemus on vähe tõenäoline, vali need ülesanded, mis on reaalsemad. Prioriteeri ülesanded tähtsuse järgi ja nende sooritamiseks antud ajavaru järgi.
5. Otsusta ja tegutse vastavalt sellele. Langeta probleemsituatsioonides otsus probleemi lahendamise suunas. Ära looda, et probleemid lihtsalt kaovad.
6. Suhtu iseendasse positiivselt. Keskendu nendele omadustele, mis on sinu juures head ning tunnusta end oma heade omaduste poolest.
7. Säilita lootusrikas ellusuhtumine. Positiivse ellusuhtumise korral loodetakse ilusat elu. Püüa ette kujutada seda, mida sa soovid. Ära keskendu oma hirmudele ja muretsemisele.
8. Hoolitse iseenda eest. Pööra tähelepanu oma vajadustele ja tunnetele, ära unusta tegeleda rõõmupakkuvate ja lõõgastavate tegevustega.
POSITIIVNE ENESETAJU e. millisena ma ennast näen ja kas olen sellega rahul.
Positiivne enesetaju areneb läbi töö enesega. Positiivset enesetaju tugevdatakse läbi toetava keskkonna ja suhete.
Oluline on:
• Edukuse hindamine läbi enesearengu (võrdluses endaga, mitte võrdluses teistega)
• Positiivsed harjumused: enesega nõu pidamine, teistega suhtlemine
• Edu puhul enese tunnustamine, eriti olukordades, kus saadakse üle raskustest
POSITIIVNE IDENTITEET
Positiivne identiteet sisaldab erinevaid omadusi: sugu, füüsilised omadused (kehakuju või -suurus), kultuuritaust, pere olukord, usulised tõekspidamised, poliitilised vaated, sõprus, intellekt, võimed, kogukondlik kuuluvus, geograafiline asukoht. Positiivset identiteeti saab tugevdada läbi positiivsete inimsuhete ja sõpruse, läbi rahulolu iseendaga (nii füüsilise kui vaimse “minaga“), sisekõne ning arutlemisega oluliste eluvaldkondade üle (seksuaalsus, mitmekesisuse mõistmine ja tunnustamine).
ENESEHINNANG
Enesehinnang räägib inimese toimetulekuoskuste kohta küllalt palju. Madalal enesehinnangul on negatiivne mõju meie üldisele terviseseisundile, suhetele, kui ka edukusele koolis. Kõrge enesehinnanguga inimesed on enesekindlad, valmis oma vigadest õppima, väljendavad selgelt oma vajadusi, seisavad silmitsi oma hirmudega ning püüavad neid ületada.
Pea meeles, et niikaua kuni sa iseendale ei meeldi, jäädki sa arvama, et „sa ei suuda ega saa…“.
Kõrgema enesehinnangu „ehitamiseks“:
aktsepteeri end oma võimaluste piirides. Keskendu sellele, mis sulle enda juures meeldib ning tunnusta end selle eest. Enesekindlus ja enese aktsepteerimine on võtmetegurid positiivse enesehinnangu suunas, end aktsepteerides tunned sa end paremini. Kui sa tunned end paremini, suudad sa rohkem teha; mida rohkem sa teed, seda rohkem sa saavutad; mida rohkem sa saavutad, seda enesekindlamaks muutud; mida enesekindlam sa oled, seda suurem on su eneseusk; mida suurem on su eneseusk, seda enesekindlam ja ennast austavam sa oled – ja seda kõrgem on su enesehinnang.
RESILENTSUS ehk TÕHUSUS & PAINDLIKKUS
Resilentsus on võime toime tulla raskuste ja probleemidega. See aitab meil kiiremini toibuda mitmesugustest stressoritest – ebaõnnestumisest koolis, haigusest, õnnetusest, kalli inimese kaotusest. Vähese resilentsuse korral tekivad kiiresti süütunded ja võetakse kasutusele ebatervislikud toimetulekumehhanismid (näiteks mõnuainete tarvitamine). Viha, lein ja valu on elu lahutamatud osad, kuid inimene peaks suutma jätkata oma igapäevaseid kohustusi ning säilitama optimistliku meele. Resilentsusel on 2 olulist faktorit: võime ja oskus tasakaalustada emotsioone ja sotsiaalne toetus.
KUIDAS ARENDADA RESILENTSUST
1. Hoia suhteid. Head suhted pere ja sõpradega on olulised. Oska küsida ja võtta vastu abi.
2. Suhtu kriisidesse kui paratamatusse. Elus tuleb stressirohkeid sündmusi ikka ette – stressi kogeb igaüks. Stressist läbiminek parandab stressitaluvust tulevikus. Hoia pilk tulevikus, ära keskendu sellele, kui raske või keeruline hetkel on.
3. Suhtu muutustesse kui elu loomulikku ossa. Mõned sündmused võivad muuta osade eesmärkide saavutamise võimatuks. Nende muutuste aktsepteerimine võimaldab keskenduda sellele, mida saab muuta.
4. Liigu oma eesmärkide suunas. Sea endale realistlikud eesmärgid. Selle asemel, et keskenduda ülesannetele mille positiivne tulemus on vähe tõenäoline, vali need ülesanded, mis on reaalsemad. Prioriteeri ülesanded tähtsuse järgi ja nende sooritamiseks antud ajavaru järgi.
5. Otsusta ja tegutse vastavalt sellele. Langeta probleemsituatsioonides otsus probleemi lahendamise suunas. Ära looda, et probleemid lihtsalt kaovad.
6. Suhtu iseendasse positiivselt. Keskendu nendele omadustele, mis on sinu juures head ning tunnusta end oma heade omaduste poolest.
7. Säilita lootusrikas ellusuhtumine. Positiivse ellusuhtumise korral loodetakse ilusat elu. Püüa ette kujutada seda, mida sa soovid. Ära keskendu oma hirmudele ja muretsemisele.
8. Hoolitse iseenda eest. Pööra tähelepanu oma vajadustele ja tunnetele, ära unusta tegeleda rõõmupakkuvate ja lõõgastavate tegevustega.
Toimetulekuoskused
Toimetulek tähendab edukat hakkamasaamist probleemidega.
Mitmed hobid, muusika ja kunst on positiivsed mehhanismid, mis aitavad erinevate probleemidega toime tulla. Negatiivsed toimetulekumehhanismid (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine) tagavad küll lühiajalise leevenduse, kuid võivad tekitada ka täiendavaid probleeme ja pikemas perspektiivis kindlasti süvendavad probleeme.
EMOTSIOONID
Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone ja see on loomulik.
On positiivseid emotsioone, nagu armastus ja õnnelikkus; kuid on ka negatiivseid emotsioone, nagu viha, hirm ja kadedus. Selles ei ole midagi halba, kui oled pisut õnnetu halva koolihinde tõttu. Kui aga emotsioon või emotsioonid hakkavad häirima sinu igapäevaelu, siis tuleb selle suhtes midagi ette võtta.
Kuidas negatiivsete emotsioonidega toime tulla:
• Märka, tunne ära oma emotsioon (viha, valu, mure, süü, solvumine, kadedus)
• Analüüsi, miks käesolev olukord sind häirib
• Analüüsi, kuidas see olukord su elu mõjutab
• Otsusta, mida sa saad muuta ja mida mitte
• Vali positiivne reageerimisviis
• Mõtle positiivselt õppetunnile, mida praegune olukord sulle andis
• Keskendu sellele, et oma enesetunnet parandada. Ära luba kurbadel mõtetel oma elu häirida. Positiivsed teod toovad sulle parema enesetunde.
Mitmed hobid, muusika ja kunst on positiivsed mehhanismid, mis aitavad erinevate probleemidega toime tulla. Negatiivsed toimetulekumehhanismid (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine) tagavad küll lühiajalise leevenduse, kuid võivad tekitada ka täiendavaid probleeme ja pikemas perspektiivis kindlasti süvendavad probleeme.
EMOTSIOONID
Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone ja see on loomulik.
On positiivseid emotsioone, nagu armastus ja õnnelikkus; kuid on ka negatiivseid emotsioone, nagu viha, hirm ja kadedus. Selles ei ole midagi halba, kui oled pisut õnnetu halva koolihinde tõttu. Kui aga emotsioon või emotsioonid hakkavad häirima sinu igapäevaelu, siis tuleb selle suhtes midagi ette võtta.
Kuidas negatiivsete emotsioonidega toime tulla:
• Märka, tunne ära oma emotsioon (viha, valu, mure, süü, solvumine, kadedus)
• Analüüsi, miks käesolev olukord sind häirib
• Analüüsi, kuidas see olukord su elu mõjutab
• Otsusta, mida sa saad muuta ja mida mitte
• Vali positiivne reageerimisviis
• Mõtle positiivselt õppetunnile, mida praegune olukord sulle andis
• Keskendu sellele, et oma enesetunnet parandada. Ära luba kurbadel mõtetel oma elu häirida. Positiivsed teod toovad sulle parema enesetunde.
VIHA
Mõningates olukordades on normaalne tunda viha. See on normaalne reaktsioon olukordades, kus sa ei ole saanud midagi, mida oled väga tahtnud või kui juhtus midagi, mida sa ei tahtnud. Viha võib varieeruda kergest ärritusest kuni tugeva raevuni ja see võib kaasa tuua nii psühholoogilisi kui bioloogilisi muutusi. Hoolimata viha intensiivsusest, tuleb vältida kahju kellelegi teisele. Peame oskama oma viha kontrollida.
Viha aitavad vähendada järgmised sammud:
• Tunne ära viha tundemärgid (higised peopesad, värisevad käed, kannatamatus, ebamugavustunne kõhus või kramplik tunne rindkeres, lihaste, eriti kaela ja õlavöötme lihaste pinguldumine, õhetav nägu) ning aktsepteeri, et oled vihane
• Analüüsi ja teadvusta oma viha avaldumisvorme ja viha põhjuseid
• Püüa oma viha maandada (mine jalutama, loenda kümneni, hinga sügavalt sisse ja välja, kuula muusikat, tee aktiivseid liigutusi, mine sportima, pane oma pahameel kirja ning seejärel hävita kirjutatu, vaata mõnd lõbusat saadet või filmi, abista kedagi teist, tegele oma lemmikhobiga)
HIRM
Hirm on ebameeldiv emotsioon, mida põhjustab teadlikkus eelseisvast ohust või ootusärevus eelseisva ohu suhtes. See kannustab meid põgenema ebasoovitava olukorra eest, sundides ettevaatlikkusele. Hirmu peab endast nö välja laskma, mistõttu võiksid jagada oma hirme pere ja sõpradega. Lähedased inimesed saavad olla abiks hirmu tõsiduse ja olukorra ohtlikkuse hindamisel ning pakkuda sulle vajalikku toetust ja abi (selgitamine, julgustamine, rahustamine, hirmu põhjuste uurimine ja võimalike lahenduste leidmine).
Oma hirmust vabanemiseks on võimalik leida sobiv viis.
Kui lähedastega rääkimine, oma hirmu analüüsimine, hirmu ignoreerimine või püüdlus oma hirmu ületada ei osutu piisavalt efektiivseks, on võimalik pöörduda spetsialisti poole (hirmudega tegelemiseks on mitmeid teraapiaid).
Mõningates olukordades on normaalne tunda viha. See on normaalne reaktsioon olukordades, kus sa ei ole saanud midagi, mida oled väga tahtnud või kui juhtus midagi, mida sa ei tahtnud. Viha võib varieeruda kergest ärritusest kuni tugeva raevuni ja see võib kaasa tuua nii psühholoogilisi kui bioloogilisi muutusi. Hoolimata viha intensiivsusest, tuleb vältida kahju kellelegi teisele. Peame oskama oma viha kontrollida.
Viha aitavad vähendada järgmised sammud:
• Tunne ära viha tundemärgid (higised peopesad, värisevad käed, kannatamatus, ebamugavustunne kõhus või kramplik tunne rindkeres, lihaste, eriti kaela ja õlavöötme lihaste pinguldumine, õhetav nägu) ning aktsepteeri, et oled vihane
• Analüüsi ja teadvusta oma viha avaldumisvorme ja viha põhjuseid
• Püüa oma viha maandada (mine jalutama, loenda kümneni, hinga sügavalt sisse ja välja, kuula muusikat, tee aktiivseid liigutusi, mine sportima, pane oma pahameel kirja ning seejärel hävita kirjutatu, vaata mõnd lõbusat saadet või filmi, abista kedagi teist, tegele oma lemmikhobiga)
HIRM
Hirm on ebameeldiv emotsioon, mida põhjustab teadlikkus eelseisvast ohust või ootusärevus eelseisva ohu suhtes. See kannustab meid põgenema ebasoovitava olukorra eest, sundides ettevaatlikkusele. Hirmu peab endast nö välja laskma, mistõttu võiksid jagada oma hirme pere ja sõpradega. Lähedased inimesed saavad olla abiks hirmu tõsiduse ja olukorra ohtlikkuse hindamisel ning pakkuda sulle vajalikku toetust ja abi (selgitamine, julgustamine, rahustamine, hirmu põhjuste uurimine ja võimalike lahenduste leidmine).
Oma hirmust vabanemiseks on võimalik leida sobiv viis.
Kui lähedastega rääkimine, oma hirmu analüüsimine, hirmu ignoreerimine või püüdlus oma hirmu ületada ei osutu piisavalt efektiivseks, on võimalik pöörduda spetsialisti poole (hirmudega tegelemiseks on mitmeid teraapiaid).