STRESS
Stress on keha reaktsioon ebameeldivale olukorrale.
On kahte liiki stressi: positiivne stress, mis lisab elule põnevust, ning negatiivne stress, mis mõjub meid kahjustavalt.
Stress omakorda mõjutab mõtlemist, vähendab keskendumis- ja otsustusvõimet ning muudab haavatavaks kriitikale. Vaimse heaolu säilitamiseks on vaja õppida stressiga edukalt toime tulema.
Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.
Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
Õpilastel on stress põhiliselt koolist:
Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd.
On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks
Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!
Stressiga toimetulek
• Venita ja lõdvesta ennast (sobib võimlemine, jooga ja teised vaimsed praktikad).
• Hinga sügavalt sisse ja välja.
• Võimalda endale vaikust ning rahu ja viibi võimalusel looduses (mine näiteks metsa või parki jalutama).
• Naera nii palju kui võimalik, kasvõi sunni end naerma. Mine vaata mõnd komöödiat, animafilmi või räägi sõpradega naljakaid lugusid.
• Kuula muusikat, mida sa naudid.
• Söö õigeid asju! Söö rohkem kaerahelbeid ning puu- ja köögivilju. Kiudaineterikas toit aitab hoida stressitaset madalal.
• Ära kunagi jäta hommikusööki vahele: ka väike kogus toitaineid on päeva käimalükkamiseks äärmiselt vajalikud.
• Joo kohvijookide ja limonaadide asemel vett ja rohelist teed. Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja.
• Kuula rohkem teisi.
• Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele – mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju.
• Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi). Seda võib teha kirjalikult või suuliselt, s.o. pane oma emotsioonid kirja või räägi empaatilise inimesega, näiteks sõbraga või usaldustelefoniga, aga ka kehalise tegevuse läbi.
On kahte liiki stressi: positiivne stress, mis lisab elule põnevust, ning negatiivne stress, mis mõjub meid kahjustavalt.
Stress omakorda mõjutab mõtlemist, vähendab keskendumis- ja otsustusvõimet ning muudab haavatavaks kriitikale. Vaimse heaolu säilitamiseks on vaja õppida stressiga edukalt toime tulema.
Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.
Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:
- unehäired;
- suitsetamine või alkoholi tarbimine;
- muudatused toitumisharjumustes;
- pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes;
- seksuaalprobleemid;
- äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud;
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
- väsimus;
- peavalu;
- lihaspinged;
- seedimisprobleemid.
Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
- masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
- nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus;
- mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
- tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
- madal enesehinnang.
Õpilastel on stress põhiliselt koolist:
- liiga palju õppida,
- aega pole,
- pikad õppepäevad,
- halvad hinded jne.
Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd.
On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks
Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!
Stressiga toimetulek
• Venita ja lõdvesta ennast (sobib võimlemine, jooga ja teised vaimsed praktikad).
• Hinga sügavalt sisse ja välja.
• Võimalda endale vaikust ning rahu ja viibi võimalusel looduses (mine näiteks metsa või parki jalutama).
• Naera nii palju kui võimalik, kasvõi sunni end naerma. Mine vaata mõnd komöödiat, animafilmi või räägi sõpradega naljakaid lugusid.
• Kuula muusikat, mida sa naudid.
• Söö õigeid asju! Söö rohkem kaerahelbeid ning puu- ja köögivilju. Kiudaineterikas toit aitab hoida stressitaset madalal.
• Ära kunagi jäta hommikusööki vahele: ka väike kogus toitaineid on päeva käimalükkamiseks äärmiselt vajalikud.
• Joo kohvijookide ja limonaadide asemel vett ja rohelist teed. Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja.
• Kuula rohkem teisi.
• Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele – mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju.
• Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi). Seda võib teha kirjalikult või suuliselt, s.o. pane oma emotsioonid kirja või räägi empaatilise inimesega, näiteks sõbraga või usaldustelefoniga, aga ka kehalise tegevuse läbi.