EESTI RAHVA TERVIS
Rahvastiku tervisenäitajad on:
- Terviseseisundi ja tervisekäitumise näitajad (enesehinnang, oodatav kesmine eluiga, toitumine, stress, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, riskikäitumine)
- Haigused nakkus- ja mittenakkushaigused, suremus
- Tervist mõjutavad tegurid - vanus, haridus, sugu, elukoht, töö, meditsiiniabi kättesaadavus ja kvaliteet.
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 78,6 aastat, mis on täpselt sama, kui aasta varem. Meestel 74,4 aastat ja naistel 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga
Euroopas oli 2018. aasta andmete kohaselt keskmine oodatav naiste eluiga 83,6 ja meeste oodatav eluiga 78,3 aastat. Kõrgeim naiste oodatav eluiga oli Hispaanias (86,3) ja madalaim Serbias (78,4). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,9) ja madalaim Lätis (70,1).
Eesti väheharitud elanike hulgas on ebavõrdsus isegi äärmuslikum. 30-aastased väheharitud naised elavad keskmiselt 10 aastat kauem kui väheharitud mehed (joonis 2). Lisaks elavad madala haridustasemega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed. Naiste oodatava eluea haridusest tulenev erinevus on pisut väiksem (5,4 aastat), mis on siiski suurem kui ELi keskmine, mis on 4,1 aastat.
Eesti elanike oodatavas elueas on tajutav ka piirkondlik ebavõrdsus eelkõige linna- ja maapiirkondade vahel. Näiteks linnalise Tartu maakonna elanike oodatav eluiga on 4,5 aastat pikem kui riigi kirdeosas asuva Ida-Viru maakonna elanikel.
Käitumuslikest riskiteguritest on tingitud peaaegu pool kõikidest surmadest Hinnangutest ilmneb, et peaaegu pool (suurem kui ELi keskmine, mis on 39% surmadest) kõikidest surmadest Eestis (7 300 surma) on tingitud käitumuslikest riskiteguritest, sh toitumisriskidest (4 000 surma), tubaka suitsetamisest (2 300 surma), alkoholitarbimisest (1 500 surma) ja vähesest kehalisest aktiivsusest (480 surma) (joonis 6). Toitumisriskide hulka kuuluvad vähene puuviljade ja köögiviljade ning rohke suhkru ja soola tarbimine. Toitumisriskidest tingitud surmad moodustavad 26% kõikidest surmadest Eestis, mis ületab ELi keskmist näitajat (18%).
Alates 1990. aastate keskpaigast on noorukite tervise-käitumine märkimisväärselt halvenenud.
On vähenenud noorukite kehaline aktiivsus ja suurenenud kehakaal, mis koos eelmainitud tervisekäitumistavadega viib suure tõenäosusega mitmete terviseprobleemide tekkimiseni.
Täiskasvanutel on mitmes tervisekäitumise valdkonnas toimunud noortega sarnased muutused ning praegu suureneb suitsetavate, alkoholi liigtarvitavate ning ülekaaluliste isikute hulk rahvastikus.
Eesti elanike tervisekaotuse põhjustajad e. millesse me sureme?
- südame-veresoonkonnahaigused
- kasvajad,
- vigastused
- mürgistused,
- AIDSi levik süstivate narkomaanide sihtrühmast väljapoole.
Tervisekaotust põhjustavad riskitegurid e. miks me sureme?
• alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine,
• tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus
• riskialdis käitumine (kaitsmata seksuaalvahekorrad, liikluses turvavööde mitte-kasutamine, lubatud kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine jms).
Riskifaktorid on omavahel sageli seotud. Näiteks seksuaalelus riskivamalt käituvad noored sageli ka suitsetavad, tarvitavad alkoholi ja uimasteid.
Uuring “Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010” - Pärnumaa.
Siinsed teismelised joovad ja suitsetavad keskmisest vähem, aga sünnitavad rohkem. Tarvitatakse keskmisest vähem alkoholi, kuid ollakse keskmisest rohkem ülekaalulised (rohkem kui iga teine Pärnumaalane on ülekaaluline). Siin on ka keskmisest suurem eakate osa rahvastikus.
Vaimse tervise probleemid
Psüühikahäirete sagenemine, noorenemine ning suur prognoositav kasvamine
Eesti ühiskond on väga salliv alkoholi tarvitamise suhtes. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on saanud noortekultuuri ja vaba aja veetmise osaks. Alkoholi tarvitamist peetakse loomulikuks stressi maandamise ja lõdvestumise vahendiks. Levib väärarusaamu nn. kergemate ja raskemate narkootikumide kohta.
Jätkuvalt kõrge suitsiidide e. enesetappude tase
Suitsiidid on seotud ravimata depressiooni, alkoholismi ja ka õpitud abituse sündroomiga. Muutused suitsiidide sageduses on seotud majanduslike, kultuuriliste ja väärtushinnanguliste muutustega Eestis.
Eesti on ülikõrge suitsiidiriskiga maa. Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Suitsiide sooritavad enam mehed kui naised ja maal toimub neid rohkem kui linnas.
allikas:"Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument" Tallinn 2002a.
- Eesti tööealine elanikkond vaevleb üldise psüühilise stressi ning kasvavate meeleoluhäirete, nagu depressioon ja ärevushäired, käes. Depressioon (eriti koos alkoholi kuritarvitamisega) on aga üheks peamiseks suitsiidi põhjuseks. Psüühiline stress on paljus seotud madala sissetulekuga, pingetega tööl või hirmuga kaotada töökoht. Põhiliseks stressiallikaks on perekonna majanduslik olukord. Selle kõrval on tähtsal kohal mured seoses perekonna ja lähedaste heaoluga.
- Eakad. Eestis süveneb elanikkonna vananemine, ¼ kogu elanikkonnast moodustavad pensionärid. Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti eakaid dementsuse (ajufunktsioonide - mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine - järk-järguline langus, mille süvenemisel ei ole inimene võimeline teostama igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest häiritud) ja depressiivsuse väga suur esinemissagedus.
- Lapsed ja noorukid. Laste ja noorukite kasvav narkomaanialaine on seotud nii õigeaegselt ravimata jäänud psüühika- ja käitumishäirete kasvuga, kohase õpiabi puudumisega (nt. hüperaktiivsed või käitumishäiretega lapsed) kui ka perede kehva majandusliku olukorraga.Laste vaimse tervise probleemid on suures osas tingitud lastega tegelemise vähesest väärtustamisestja spetsialistide vähesusest.
- Raske või pikaajalise psüühilise erivajadusega täiskasvanud. Esmakordselt haigestunute jaoks kohase abi tagamine ennetab edasisi ja erinevaid kaudseid kulutusi, nagu näiteks vanemate töölt eemale jäämine seoses nooruki haigestumisega. Hooldekodusid vähe, õppimisvõimalused ja töö saamise võimalused piiratud.
Eesti ühiskond on väga salliv alkoholi tarvitamise suhtes. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on saanud noortekultuuri ja vaba aja veetmise osaks. Alkoholi tarvitamist peetakse loomulikuks stressi maandamise ja lõdvestumise vahendiks. Levib väärarusaamu nn. kergemate ja raskemate narkootikumide kohta.
Jätkuvalt kõrge suitsiidide e. enesetappude tase
Suitsiidid on seotud ravimata depressiooni, alkoholismi ja ka õpitud abituse sündroomiga. Muutused suitsiidide sageduses on seotud majanduslike, kultuuriliste ja väärtushinnanguliste muutustega Eestis.
Eesti on ülikõrge suitsiidiriskiga maa. Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Suitsiide sooritavad enam mehed kui naised ja maal toimub neid rohkem kui linnas.
allikas:"Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument" Tallinn 2002a.