Sotsiaalne tervis
Sotsiaalne tervis on suhetega seotud heaolu - võime mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Sotsiaalset tervist saab hinnata küsimuste kaudu: Kas sul on sõbrad, kellega koos on tore olla? Kas sa usaldad oma sõpru ja lähedasi? Kas sind usaldatakse? Millised on suhted kodus ja koolis? Kas sa saad vajadusel abi?
Suhted ja suhtlemine
Suhetel on oluline mõju meie vaimsele tervisele. Head suhted baseeruvad austusel ja suhte selgusel, vastandina ebamäärasusele. Inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime keeruliste perioodidega elus, neil on parem tervis ning nad hoolivad nii teistest kui iseendast. Halvad inimsuhted seevastu võtavad palju energiat ning tekitavad stressi.
Efektiivse suhtlemise eesmärk on vastastikune mõistmine ja mõlemat osapoolt rahuldava lahenduse leidmine. On oluline, et teise osapoole suhtes säiliks austav hoiak. Kõik sõnumid tuleb edastada selgelt, täpselt ja arusaadavalt. See tähendab, et meil endal peab olema selge arusaam sellest, mida me öelda tahame.
Suhtlemise puhul tasub kindlasti tähele panna ka kehakeelt: kehahoiak, hääletoon ja miimika on väga informatiivsed. Psühholoogide hinnangul kannavad žestid ja miimika koguni üle 50% vestluses omandatavast infost. Kui sõnadega saab väita ka väära infot, siis kehakeel on reeglina usaldusväärsem infoallikas. Kui su tunded ei sobi kokku sinu sõnadega, jäävad teised enamasti usaldama sinu kehakeelt.
Efektiivse suhtlemise eesmärk on vastastikune mõistmine ja mõlemat osapoolt rahuldava lahenduse leidmine. On oluline, et teise osapoole suhtes säiliks austav hoiak. Kõik sõnumid tuleb edastada selgelt, täpselt ja arusaadavalt. See tähendab, et meil endal peab olema selge arusaam sellest, mida me öelda tahame.
Suhtlemise puhul tasub kindlasti tähele panna ka kehakeelt: kehahoiak, hääletoon ja miimika on väga informatiivsed. Psühholoogide hinnangul kannavad žestid ja miimika koguni üle 50% vestluses omandatavast infost. Kui sõnadega saab väita ka väära infot, siis kehakeel on reeglina usaldusväärsem infoallikas. Kui su tunded ei sobi kokku sinu sõnadega, jäävad teised enamasti usaldama sinu kehakeelt.
Suhtlemine on õpitav
1. Hoia fookust. Vahel meenutatakse käesoleva olukorra lahendamisel ka varem olnud probleeme. Hoia fookus käesoleval probleemil ning püüa leida lahendus just käesolevale probleemile.
2. Kuula hoolikalt. Mõnikord juhtub, et inimesed küll arvavad et nad kuulavad, kuid tegelikult mõtlevad, mida järgmisena öelda. See aga ei ole tõeline kuulamine. Keskendu täielikult rääkija jutule ning esita talle küsimusi.
3. Püüa probleemi näha ka teise osapoole seisukohast. Konfliktsituatsioonis soovivad inimesed sageli tegeleda vaid „enda probleemiga“. Sellisel viisil käitudes ei anna me teisele osapoolele võimalust „tema probleemist“ rääkida. Probleemi lahendamisel on mõlema osapoole ärakuulamine väga oluline. Ära eelda, et sa tead juba probleemi kõiki aspekte.
4. Vasta kriitikale empaatiaga. Kui teine osapool läheneb meile kriitiliselt, võtame sageli kaitsva positsiooni. Kuigi kriitikat ei ole kerge taluda, püüa vestluspartner ära kuulata ning vasta talle empaatiliselt. See soojendab suhet ja soodustab olukorra lahendamist.
5. Võta vastutus oma tegude ja sõnade eest. Vastutus on tugevus. Efektiivne suhtlemine nõuab valmisolekut tunnistada oma eksimusi. See näitab küpsust.
6. Otsi kompromisse. Selle asemel, et püüda oma tahtmist läbi suruda, püüa leida lahendusi, mis sobivad mõlemale osapoolele. Efektiivne suhtlemine tähendab sellise lahenduse leidmist, mis rahuldab mõlemat osapoolt.
7. Võta aeg maha. Mõnikord võib hetkeline viha või pahameel rikkuda vestluse. Kui ollakse vihased, on õige aeg teha paus ja jätkata alles siis, kui ollakse rahunenud.
8. Ära jäta konflikti lahendamata. Isegi kui aeg on maha võetud, on oluline hiljem probleemi lahendamist jätkata. Teise osapoole suhtes tuleb säilitada austav ja empaatiline hoiak.
9. Mõtle võit-võit olukorrale. On oluline leida kompromiss. See tähendab, et lahendus peab sobima mõlemale osapoolele.
10. Keha peegeldagu enesekindlust: seisa/istu sirgelt, vaata inimestele silma, ole rahulik. Kasuta kindlat, kuid meeldivat hääletooni.
Suhted kaaslastega ja sõprussuhted
Kaaslased on oluline ressurss kogemaks kiindumust, sümpaatiat ja mõistmist. Edukat kaaslastega suhtlemist väljendab sõprussuhete loomine ja nende hoidmine. Võib aga juhtuda, et kaaslased püüavad sind veenda (või sundida) tegema asju, mida sa teha ei taha. Kaaslaste survele vastu hakkamiseks on mitmeid võimalusi. Kui sa soovid õppida paremini enda eest seisma, tutvu tabeliga 2. Seal on toodud mõned meetodid “ei“ ütlemiseks ja keeldumiseks millestki, mida sa teha ei soovi.
2. Kuula hoolikalt. Mõnikord juhtub, et inimesed küll arvavad et nad kuulavad, kuid tegelikult mõtlevad, mida järgmisena öelda. See aga ei ole tõeline kuulamine. Keskendu täielikult rääkija jutule ning esita talle küsimusi.
3. Püüa probleemi näha ka teise osapoole seisukohast. Konfliktsituatsioonis soovivad inimesed sageli tegeleda vaid „enda probleemiga“. Sellisel viisil käitudes ei anna me teisele osapoolele võimalust „tema probleemist“ rääkida. Probleemi lahendamisel on mõlema osapoole ärakuulamine väga oluline. Ära eelda, et sa tead juba probleemi kõiki aspekte.
4. Vasta kriitikale empaatiaga. Kui teine osapool läheneb meile kriitiliselt, võtame sageli kaitsva positsiooni. Kuigi kriitikat ei ole kerge taluda, püüa vestluspartner ära kuulata ning vasta talle empaatiliselt. See soojendab suhet ja soodustab olukorra lahendamist.
5. Võta vastutus oma tegude ja sõnade eest. Vastutus on tugevus. Efektiivne suhtlemine nõuab valmisolekut tunnistada oma eksimusi. See näitab küpsust.
6. Otsi kompromisse. Selle asemel, et püüda oma tahtmist läbi suruda, püüa leida lahendusi, mis sobivad mõlemale osapoolele. Efektiivne suhtlemine tähendab sellise lahenduse leidmist, mis rahuldab mõlemat osapoolt.
7. Võta aeg maha. Mõnikord võib hetkeline viha või pahameel rikkuda vestluse. Kui ollakse vihased, on õige aeg teha paus ja jätkata alles siis, kui ollakse rahunenud.
8. Ära jäta konflikti lahendamata. Isegi kui aeg on maha võetud, on oluline hiljem probleemi lahendamist jätkata. Teise osapoole suhtes tuleb säilitada austav ja empaatiline hoiak.
9. Mõtle võit-võit olukorrale. On oluline leida kompromiss. See tähendab, et lahendus peab sobima mõlemale osapoolele.
10. Keha peegeldagu enesekindlust: seisa/istu sirgelt, vaata inimestele silma, ole rahulik. Kasuta kindlat, kuid meeldivat hääletooni.
Suhted kaaslastega ja sõprussuhted
Kaaslased on oluline ressurss kogemaks kiindumust, sümpaatiat ja mõistmist. Edukat kaaslastega suhtlemist väljendab sõprussuhete loomine ja nende hoidmine. Võib aga juhtuda, et kaaslased püüavad sind veenda (või sundida) tegema asju, mida sa teha ei taha. Kaaslaste survele vastu hakkamiseks on mitmeid võimalusi. Kui sa soovid õppida paremini enda eest seisma, tutvu tabeliga 2. Seal on toodud mõned meetodid “ei“ ütlemiseks ja keeldumiseks millestki, mida sa teha ei soovi.